Posted on

Avatud talud Mäehansul

Kõikidele sõpradele – Avatud talud ja KITSENDUS tuleb ka 2024. aastal, seekord KITSENDUS IV – kitsalt , aga mitte kitsilt! Sel aastal 20. ja 21. juulil kell 10-17. KITSENDUS seekord puhveti vormis, menüü on pisut kärbitud ja valgete põlledega neidusid laudade vahel jooksmas ei ole, tuleb ise letis tellimas käia. Kuid mõnusat kitsejuustu ja kuuma mahlast lambavorsti saab ikka, lamba- ja kitsepraadi, suppi ja kooki ka muidugi. Lauad on üles seatud ikka kitslas ja meeleolu on ikka mõnus. Kõik muu on ka olemas nagu ikka – lambad ja kitsed karjamaal, talleaedik, käsitöökraam, rohkelt lõngu ja villu, männimets ja kitseõlu. Ajame läbi pisut kitsamalt ehk kõik on siin ja praegu kitslas koos, kus paps saab mekutada õllesabas, memm näppida villu ja laps proovida kitselüpsi. Kangasteljed on ka samas püsti aetud ja iga külaline saab jäädvustada oma triibu pikka vaipa. Ja-jah, kitse saab ka lüpsta😉Lisaks on võimalik näidata oma teadmisi ja oskusi kitse- ja lambakasvataja mitmevõistluses, mis saab toimuma mõlemal päeval täpselt kell 15, kus võtame mõõtu kõigis tegevustes alates loomade söötmisest läbi igapäevaste tervise ja muude probleemide kuni saaduste väärindamiseni välja. Võistkonna suurus on 1-4 inimest ja võistkonnad tuleks varem üles anda kirjutades Marge Salumäele meassangeri, whatsappi või gmaili.

Nagu ikka Avatud Talude päevade puhul tuleks meeles pidada, et maksmine on sularahas, toidu ostmiseks on kaasa võetud termokast koos külmaelemendiga ja omad lemmikloomad jäetakse koju. Nautimiseks tuleb varuda aega ja valmis tuleb olla igasuguseks ilmaks.

Posted on

AVATUD TALUDE PÄEV MÄEHANSU TALUS

Mäehansu talu avab ka sellel suvel oma uksed kõigile lamba-, kitse- ja maaeluhuvilistele 15. ja 16. juulil kella 10-17.00.
Näitame kitsi ja lambaid nende elukeskkonnas, näha saab erakordseid angoora kitsi; lastele on talleaedik ja jänkud, tõsisematele metsahuvilistele teeb peremees metsaretke, kindlasti külastage käsitöötuba ja lõnganurka. Kaasa saab osta talus valminud lõngu, kudumeid, kitsepiimaseepe. Avatud on puhvet, kus pakume omatoodangut : lambavorstiga hot doge, lambaburkse, kitsejuustu, kitsejuustukooki.
Uudsena on sel aastal väljas Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tõulammaste näitus ja saab küsida nõu spetsialistidelt.

Meie õu on suur ja kindlasti leiab igaüks endale nurgakese lihtsalt aja maha võtmiseks.


Meie talu KITSENDUSE restoran “Lammas ja kits” avaneb kell 13 ja sinna ootame kõiki rahulikult aega veetma ja suurepärast toitu nautima. KITSENDUSE restoran on sisse seatud meie kitslas, mis on selleks puhuks puhtaks küüritud, kust on lüpsimasin välja veetud ja pliidid asemele seatud. Seintele oleme sättinud kaunid fotod ilusatest loomadest, vaade on idüllilisele Eesti maastikule. Köögis toimetavad asjatundlikud kokad ja saalis kannavad toitu lauale abivalmid ettekandjad. Avatud on kokteilibaar. Avatud talude puhul on meil välja töötatud a’la carte menüü, milles iga toit sisaldab midagi kitsest või lambast. Meeleolumuusikat pakub läbi päeva Tiia Paist.

Sissepääs meie talusse on prii, kui te soovite midagi kaasa osta, siis selleks palun varuda sularaha, samuti kaasa võetud külmakast on hea mõte.


Lisainfo ja restorani laudade broneerimine meilil msalumae@gmail.com või sõnumites.

Posted on Lisa kommentaar

Avatud Mäehansu talu ja KITSENDUS III – a’la carte

Mäehansu talus kasvatatakse kitsi ja lambaid ning väärindatakse neid sabast sarveni. Kõike seda saate näha ja kogeda:
– näitame lambaid ja kitsi. Talus on haruldased angoora kitsed.
– lastele on avatud talleaed
– küülikupojad
– saab küsida nõu lamba- ja kitsekasvatuse kohta, võimalus vaadata ka lauta.
– üles on rivistatud heinatööriistad
– avatud käsitöötuba ja saab kududa telgedel kangast
– käsitöö ja lõnga müük
– kitsepiimaseebid
– fotonäitus
– soovijatele peremehe juhendamisel metsaretk
– avatud on PUHVET kiireks eineks. Kaasa saab osta lambavorsti ja kitsejuustu.
– alates kella 13. on avatud talurestoran KITSENDUS, kus a’la carte menüüs (vaata maehansu.ee) on igas roas kitse või lammast.
– kell 16 on mõlemal päeval kontsert.
Maksmine toimub sularahas, kellel on plaanis osta kaasa toitu, palun võtta kaasa külmatermos.

Lisaks Mäehansu talule on avanud oma õue ka toredad naabrid: Kaldavälja talu keraamika ja klaasikoda, Tiiutalu roosiaed ning Telo talu näitab omi linde ja lambaid.

KITSENDUSE III – a’la carte restoran on sel aastal teisiti. Viisime kokku kaks suurt asja – avatud talude päeva ja oma Kitsenduse restorani , nii et rahvast on rohkem ja melu on suurem. Siiski on restoran nagu ikka üles seatud kitslas ja seekord pääseb näitust vaatama vaid restoranis einestaja. Esimesi einestajaid ootame restorani juba kella ühest, alates kella neljast on soovitav laud endale broneerida, sest kell 16.30 hakkab mängima bänd. Oleme avatud kella seitsmeni. Tellida saab a’la carte menüüst:

Eelroog: 1)Praetud kitsejuust salatil, 2) Juustu ja liha suupistevalik kahele, 3) Juustu ja liha suupistevalik kahele, 4)Kitsejuustuküpsised

Supp: 1) Selge kitseleemega köögiviljasupp, 2)Hapukapsasupp lambalihaga

Praad: 1)Kitsepraad vokitud köögiviljadega, 2)Lambapraad kartuli-porgandipüreega, 3)Metskitsepraad hapukapsaga, 4)Praemaks kartulipüree ja sibulaga, 5)Grillvorstid kartulipüreega, 6)Kotletid tatraga, bešamellkastme ja marineeritud peediga, 7)Lastepraad – kartulipüree lihapallidega

Magustoit: 1)Toorjuustukook, 2)Kitsepiimahõrgutis, 3) Minu Gelato kitsepiimajäätis

Joogid: angervaksamorss, kurgi-kuusevõrse vesi, kohv, tee

Posted on

Mäehansu talu on nüüd avatud külastajaile igal pühapäeval

Mäehansu talu avab oma talu külastajaile nüüd pea igal pühapäeval kell 12. Näitame oma lamba- ja kitsetallesid, teeme jalutuskäigu karjamaale lammaste juurde, räägime lammastest ja kitsedest. Lisaks nunnutame jänkusid ja mängime koertega (koerad mängivad teiega). Teeme tiiru käsitöötuppa ja näpime kangastelgi ning lõngu. Maitseme kitsepiima. Kui peremees on ligiduses, siis tema käest saab küsida igasugu metsaküsimusi. Mai esimeses pooles on võimalik huvilistel istutada metsa. Kogu programm kestab umbes poolteist tundi, arvestama peab, et tuleb kõndida kilomeeter- paar ning riietuda vastavalt ilmaoludele.

Palume oma külaskäik eelnevalt kokku leppida telefonil 5113266 või meilitsi msalumae@gmail.com.

Külastus on tasuline, perepilet on 20 eurot. Grupipilet 10+ inimest on 50 eurot. Kuna tegemist on ikkagi taluga, siis väga suuri gruppe me kahjuks vastu võtta ei saa.

Posted on

KITSENDUS III – a’la carte

23. ja 24.juuli 2022







Ka sel aastal saabub suvi lillede ja liblikatega, midagi ei jää olemata, mis tulema peab, see tuleb.
Head asjad siin elus kipuvad korduma ja nii juhtub ka Mäehansu talus, et meie
 popup restoran tuleb jälle, seekord  jälle teisiti.
 
Meie kitsla on nüüd mõnusasti sisse elatud. Kitsed on hamba ja sarvega järele proovinud kõik nukad
 ja sakid, et kas on ikka hästi tehtud. On küll hästi, kõik on alles ja püsti. Pererahvas kolib kitsemammid lamba-
lauta, küürib kena hoone puhtaks, lööb betoonpõranda läikima, seab sinna linadega kaetud lauad, seintele sätitakse
kaunid fotod veelgi kaunimatest loomadest. Laudast viime välja lüpsimasina ning sätime selle asemele pliidi.
 
Kunstnik Sänk on teinud meie kitsla seinale hiiglasliku kitse graffiti ja see on asi, mida peab kindlasti nägema.  
  
   23. ja 24.juulil 2022 leiab aset popup restoran
   KITSENDUS III – a’la carte
 
   Kõik on nii nagu ennegi: kits on laual    ja laudade vahel, lava peal ja panoraamil. Kitsel on kaasas sõber lammas.
   Köögis toimetavad kokad peakokk Ave Holmi käe all. Tema käe all muutub ka kõige lihtsam toit eriliseks, rääkimata hõrgust kitse- või lambalihast ja  
   kitsejuustust.  Menüü on pikk ja valik rikkalik: eelroad, supid, praed, desserdid. Kitseliha, -piim ja -juust on pärit oma
   laudast, köögiviljadega toetavad toredad naabrid. Kõik on kohalik.
Perenaine on köögist välja tulnud, näitab loomi ja käsitööd ning räägib külalistele kitselugusid, neid, mida tema  raamatus ei ole. Külalised saavad
soetada autogrammiga raamatu „Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale.”
 
 
       
 
        Sel aastal on KITSENDUS- a’la carte koos  Avatud talude  päevadega ja me avame restorani juba lõunal kell 13. Igaüks saab tulla siis, kui tahab ja tellida, mida soovib, otse menüüst.
 
Neile, kes tahaksid olla kindlad, et neile kohta jagub, pakume võimalust panna omale laud kinni alates kella 16. Sellest ajast on suurem rahvahulk loomi uudistamast lahkunud ja rahulikum.
 
Õhtul astub lavale rock-pop-punk band otse Lahemaa puutumatust loodusest, värske ja energiast tulvil.

Talurestoran KITSENDUS III – a’la carte toimub 23. ja 24.juulil
koos Avatud Talude päevadega.
Piiratud valikuga puhvet on avatud kella 10, aga rikkaliku menüüga
restoranis katame lauad kell 13. Alates kella 16. on võimalik broneerida endale laud.
Broneeringuid laudadele võtame kuni 21.juulini.
 
Kohtade broneerimiseks kirjutage palun perenaisele msalumae@gmail.com või helistage 5113266
Teave kodulehel www.maehansu.ee
FB Marge Salumäe
 
Posted on

KITSENDUS II – veelgi kitsem

Ka sel aastal saabub suvi lillede ja liblikatega, midagi ei jää olemata, mis tulema peab, see tuleb. Head asjad siin elus kipuvad korduma ja nii juhtub ka Mäehansu talus, et meie popup restoran tuleb jälle, seekord parem kui varem.

Meie kitsla on aastaga mõnusasti sisse elatud. Kitsed on hamba ja sarvega järele proovinud kõik nukad ja sakid, et kas on ikka hästi tehtud. On küll hästi, kõik on alles ja püsti. Pererahvas kolib kitsemammid lambalauta, küürib kena hoone puhtaks, lööb betoonpõranda läikima, seab sinna linadega kaetud lauad, seintele sätitakse kaunid fotod veelgi kaunimatest loomadest. Kunstnik Sänk teeb meie kitsla seinale hiiglasliku kitse graffiti ja see on asi, mida peab kindlasti nägema. Laudast viime välja lüpsimasina ning sätime selle asemele pliidi. Tuleb

KITSENDUS II -veelgi kitsem

Kõik on nii nagu mullugi: kits on laual ja laudade vahel, lava peal ja panoraamil.

Sel aastal annab perenaine põlle üle tõelisele tegijale, köögis juhib vägesid peakokk Ave Holm. Tema käe all muutub ka kõige lihtsam toit eriliseks, rääkimata siis hõrgust kitselihast. Vihjeks võib öelda, et külmlaual on talle carpaccio ja magustoiduks toorjuustu pavlovad. Kitseliha, -piim ja -juust on pärit oma laudast, köögiviljadega toetavad toredad naabrid. Avatud on baar.

Perenaine on köögist välja tulnud, näitab loomi ja käsitööd ning räägib külalistele kitselugusid, neid, mida tema ilmunud raamatus ei ole. Küll saavad külalised soetada omale autogrammiga raamatu

„Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale.”

Kusagil eel- ja pearoa vahepeal etendub värssdraama „Hunt ja 7 kitsetalle” Sirje Rebase redaktsioonis. Häid asju ei pea muutma ja sumedasse augustiöösse viib meid jälle kitsekarjuse Peep Pihlaku saksofonimuusika.

Üritust on lubanud austada oma kohaloluga ka telestaar Priima.

Järgime oma üritusel hajutatuse nõudeid ja katame laua korraga vaid 60 inimesele. Seetõttu toimub „KITSENDUS II – veelgi kitsem” kahel õhtul, 7. ja 8.augustil. Õhtusööki hakatakse serveerima kell 19, külalisi oodatakse taluga tutvuma kella 18st. Õhtu maksumus ühele on 48.-eurot, kohtade broneerimiseks kirjutage palun perenaisele Marge Salumäele msalumae@gmail.com.

Eelmisel aastal said sada kohta otsa siuhti, tõsistel soovijatel maksab kiirustada!

Posted on

Talletamine Mäehansu talus 2021

Uhh, meil on ka poegimine lõppenud!

Tegelikult sai see ühele poole juba märtsis. tahtsin küll varem hõisata, aga pole olnud aega ilusaid pilte teha. Mahv on olnud päris kõva. Sel aastal siis kiirelt aga korralikult: poegimine kestis 6.-30. märtsini. Kõige tihedamal päeval oli aktsioonis 11 utte ja 5 kitse. Poegis 103 lammast, laudas jookseb 169 lambatalle. 3 utte ei poeginud, sealhulgas see mammi, kes oli nii paks, et kahtlustasin kolmikuid. Õnneks ta ei poeginud, sest udarat tal ka ei olnud. Esmapoegijaid oli üle kolmandiku.

Selle aasta poegimine oli lammastel lihtsam kui varasematel, üldiselt said nad kõik kenasti ise hakkama, talled olid õiget pidi sees. Abiks oli kindlasti see, et viisime kitsed eraldi lauta juba enne paaritust ja kitsesarve sündroomi ei esinenud (küll oli seda tunda kitsede endi juures, kus mitmetel kitsedel olid talled sassis). Lisaks said lambad ainult heina (oli ka hea hein!) ja talled olid väiksemad ning ka rüselust vilja andmisel ei tekkinud (sest vilja ka ei andnud). Kaks korda tuli tall ikkagi üsas ringi keerata, talled juhtusid selg ees sündima. No ega ikka ei õnnestu küll. Paar aastat tagasi oleksin ma need talled kaotanud, sel aastal sain õigel ajal jaole ja oskust juba nii palju, et saan aru, mis toimub ja kuidas edasi.

Mingi jama siiski peab olema. Viimane veerand sündinud talledest olid selgelt väiksema sünnikaaluga, sageli üks kaksikutest normaalne 4-5kilone, vennake 3 kilone või isegi alla selle. Mõnikord ka mõlemad suisa käblikud või elujõuetud. Oli ka surnult sünde. Kas see on Schmallenbergi viirus? Õigel ajal ei olnud aega selle peale mõelda, Oleksin mõne laibakese laborisse saatnud, oleksin nüüd targem olnud. Aga oleks ja poleks on viletsad vennikesed ja abi neist ei ole.

Kolmikuid oli ka. Ühe satsi kolmikutest oligi üks väga väike ja viletsa toonusega, läks ära ja kahjuks oli viimane kolmikute sünd nii kiire, et kuigi ma kaamerast nägin ja lauta läksin, siis ühte hunnikusse sündinud kolmikute kõige alumine oli oma koti sisse lämbunud. Utt oli küll tubli lakkuja, aga mis liig, see liig. Nii et laudas on üks sats kolmikuid, karja kõige vanemal utel.

Kosuvad kõik tallekesed kenasti, emmedel on silo ees ja piima peaks jätkuma. Olen juba paar aastat teinud prakeerimist, kehvema udaraga uted karjast välja arvanud. Kui talle juurdekasv on vilets, siis utt välja. Millegipärast asuvad vabatahtlikud kohe nende asemele ja tundub, et selgi aastal peaks Mäehansu lambavorsti ikka saama. Lammastel sellist päris klassikalist talle hülgamist enam ei olegi, aga lutitan ma ikka. Annan lisa kõikidele talledele, kes lahjemad tunduvad. Mõni saab paar päeva lisa, kosub ja seejärel toimetab juba mamma all, mõni jääbki luti otsa. Tavaliselt leian mina õnnetu talle, mõnikord tuleb ta ise koputama ja lisa küsima. Üks talleke käis paar nädalat lutil ja siis kutsus ka vennakese kaasa, ilmselt utel ikka piima ei ole ja tall ei ole loll, et end nälga jätab. Üks anorektik on mul ka, kes keeldub söömast. Kui tavaliselt pean talle paar korda püüdma, et toita, ja seejärel tuleb ta ise juba minu juurde, siis üks talleke põgeneb kogu aeg ära. Ise on kõhnake ja kergeke, ma ei usu, et ta sünnikaalule midagi lisandunud on.

Olen panustanud põhku, suurde hulka kuldsesse põhku. Siiani oleme kaotanud ühe talle nabaväädipõletikku, kellel loll mutt desotud naba lihani ära näris. On olnud kaks mastiiti. Tavapäraselt lillasid udaraid ei ole. Nii et põhku, rohkem põhku!

Kogu selle karja peale on meil kaks jäära 75% blue texel Priidu, kes on täiesti valge, ja eesti valgepealine dorset Peeter. Millegipärast on musti järglasi mõlemal.

Jäärad on tursked jõmmid, täpne töö. Sügisel panin poistele traksid peale ja uted said märgitud. Panin jõudumööda märgistamise kuupäevi kirja. Sellest, et esimesed numbrid viimaste hulgas poegisid, saab aru, eel- ja järelind ja muud sellised asjad. Kuidas viimaste hulgas märgi selga saanud uted esimeste seas poegisid, on juba raskem seletada. Paar utte jäid märgita, kriit kulus vast ära. Nemad poegisid. Küll olid märgid seljas neil, kes ei poeginud. Nii et pole päris täppisteadus, aga abiks kindlasti ikka. Olen oma noorte poistega päris rahul ja pakun neile tööd ka järgmisel aastal.

Meriino jäär Pjäär sai endale kaks nääpsukest seltsidaami ja nii see jääbki. Meriino lammas on suurepärane karjamaa hooldaja ja teeb puhtaks angervaksa ja tarnavälja. Teksel vaatab sama kohta mõistmatu näoga ja jääb nälga. Vill on meriinokatel kahtlemata peenem. Kaksikute tallede toitjana jääb ta paraku hätta. Nii et kui keegi on huvitatud meriinoveresusega noortest uttedest, siis saab kaupa teha. Meil on liiga palju ilusaid nooruttesid karja täienduseks jäetud, kahju on neid lihaks teha.

Kitsekari sai ka tubli täienduse – 21 kitse ja 43 talle. 3 aastased ja vanemad kitsed tõid kolm ja enam talle, nooremad siis üks või kaks. Olid ka nelikud. Kitsesarvesündroomi kitsede puhul ei õnnestunud vältida, paraku, ja probleeme oli. Sain siiski jaole. Oli igasuguseid asju, eriti markantne lugu, kui sünniteedes oli 2 pead ja 3 jalga, lisaks oli seal veel kolmas tall ootel ka. Kõik talled jäid elama, kaks neist vajasid küll toas kastis toibutamist ühe ööpäeva. Viisin lauta tagasi ja ema võttis nad kenasti omaks, minu luti otsa neil asja pole. Noorel esmapoegijal sama trikk nii hästi ei õnnestunud, ühe tallekese kael sai liialt venitada. Oli kits, kelle ühe vastsündinud talle leidsin uksepraost külmununa, sulatasin üles, tore Täpikene nüüd meil. Täpikesi (täpp on peas, noh) on meil kaks. Teine tall lihtsalt ei tahtnud kuidagi imema hakata ega jalgu alla võtta, tuli päevake sondida. Tema jäigi minu lapsukeseks.

Kitsetalled on kõik lumivalged ja lokilised. 50% veresusega tallede lokk on pisut laugem, aga juba kolmveerandiste tallede villak on väga mõnus. Sügisel saab palju mohääri.

Meie puhtaverelised angoora kitsed näitasid oma siniverelisust ja ebaõnnestusid emadena. Jälle. Tõelised daamid nii labaste asjadega muidugi ei tegelegi.

Kitsla on igatahes täis änks-punks tegelasi, varsti saab hakata neid soovijaile jagama. Suuremad tegelased on kindlasti raskemad kui 12 kilo, söövad hea isuga silo, neil pole probleemi uude kohta kolida.

Praegu on peamine töö lutitamise kõrval karjaaedade korrastamine. Paks lumi on võrkaeda kõvasti räsinud. Ootame koos lammastega sooja, mis rohu kasvama paneks ja loomad väljale lubaks. Siis saab hakata sõnnikuveoga pihta. Tänavu katsume sellega õige varakult ühele poole saada, sest kitslat ootab suvel ees uus KITSENDUS. Selle aasta KITSENDUS on siis veelgi kitsem ja toimub veelgi laiemalt 7. ja 8.augustil. Aga sellest edaspidi, tegelikult tahtsin siia lihtsalt ühe ilusa pildigalerii teha.

Ilusat kevadet!

Posted on Lisa kommentaar

Kogu ilm on must-valge

Kogu ilm on must-valge. Väga ilus, aga värvid on kadunud. On vaid valge ja must ja hall. Nii taevas kui maa peal, looduses ja inimeste seas. Looduses valitseb valge, inimeste seas pigem must – kõik on nii halb ja paha: paha viirus, paha lumi, paha valitsus, paha opositsioon ja kõik muu on ka paha. Hea on istuda kodus ja mitte sellest välja teha, las nad rapsivad, küll ära väsivad. Mulle tundub, et see on valdav emotsioon. Ma ei ole kindel, et me peame laskma rapsida endi saatustega, endi riigiga, me ise saame ju pihta.

Aga mina istun kodus ja kütan pliiti, ma ei pääse kuhugi. Olen hundivalves. Jahimehed helistasid jälle, et hoidke nüüd lambad kinni, hundijäljed on kohe meie maja taga. Eks nad seal ole, metskitsekari kadus juba mõnda aega tagasi üle tee rapsipõllult ära, küllap nad kartma hakkasid.

Meie lambakari on ikka saanud laudast väljas käia, jalutamas, jahutamas. Biopõrandaküte töötab praegu täistuuridel ja loomadel on palav. Sügavallapanusõnnikut on juba paks kiht kogunenud ja see käärib, tekitab soojust. Lauda katuselt ulatavad purikad maani, lumi katusel sulab. Hommikul laseme loomad ikkagi välja, õhtul, enne pimedat ajame lauta tagasi, laut ju kohe maja juures, aga mis see aitab. Ustel on haagid ja nüüd ka riivid, et midagi kogemata lahti ei vajuks. Kõik uksed on kinni ja kontrollitud. Ma ei ole kindel, et kõik lambad sellegipoolest eluga pääseksid, kui hundid ümber lauda jooksma hakkavad. Lambakari läheb paljalt hundilõhna peale paanikasse ja hakkab ringiratast jooksma, kuhjub hunnikusse. Päris kindlasti tallutakse mõned surnuks ja mu kenasti tiined loomad aborteeruvad.

Kitsekari käitub natuke teistmoodi. Ma ei ole küll hundirünnakut näinud, aga naabri koera peale tõmbas kitsekari end ringi, sarved õieli väljapoole, talled ringi keskel. Ma loodan, et see töötab. Loodan südamest. Koerad magavad nüüd toas, päeval on nad ikka õues. Border collid peavad saama liikuda, nad ei ole toakoerad. Õueülem kass Petka saab ka välja, aga katsun siis ise temaga koos jalutada. Poleks iial uskunud, et ma kassi hakkan jalutamas käima! Aga ise ei saa ma midagi teha muud, kui hoida pidevalt tule all, et õue ümber suitsulõhna oleks, mis metslooma peletaks.

Targad siin facebookis teavad rääkida, et võta karjavalvekoer, see hoiab hundid eemal. Päris nii lihtne see ei ole, meil oli koer. Suur ja võimas ja väga tore kesk-aasialane Juku. Kahjuks ei osanud mina teda õpetada, polnud aegagi selleks kogu muu tegevuse kõrvalt, talu ei pea end ise. Meil koera kasvatamine ei õnnestunud, lambaid läks tema nahka paraja hundirünnaku jagu. Pealegi ei meeldi Nöpsile, meie vanale kitsele, koerad üldse. Ta võitles Jukuga, see sai igal võimalusel sarvega, ta äsas sarvega ka Mossele, meie noorele borderile. Mosse ei tule enam karja juurde, kardab. Teen temaga igapäevaselt tööd, et ta hirmudest üle saada, et minu sõna oleks kõvem kui kitse sarv. Praegu me ei ole küll valmis uut koera karja võtma. Seniks laseme oma kahel border collil ümber karjamaa joosta, märgistada, piire märkida. Ehk aitab ka.

Lambakasvatajatel on pikk loetelu nõuetest, kuidas ja kus ta omi loomi peab pidama, kuidas märgistama või hooldama. Koerte, kasside ja muude lemmikloomade pidamisel kehtivad reeglid, esmalt ikka see, et olgu märgistatud ja oma territooriumil. Millegipärast on hundipidajatel lubatud omi hunte võõrastel maadel karjatada, ilma igasuguse kontrollita või märgistuseta loomad pealegi. Hunte on kindlasti vähem kui lambaid, ehitaks äkki hoopis neile hundikindlad aiad? Või kiibistaks kõik sündinud hundikutsikad, siis on lambakasvatajatel hea äppi abil vaadata, kus nad liiguvad. Hoia äpp on meil ju olemas. Seniks, kui nii ei ole, helistab naaber, kui kuuleb maja tagant ulgumist, jahimees, et nägi jälgi või konstaabel, et teatati järjekordsest murdmiseks. Me valvame. Hundipidajad aga on õnnelikud.

Lootust annab see, et ükskord tuleb päike välja ja varjud poevad peitu. Värvid löövad särama, sest nad ei ole ju kadunud, nad on lihtsalt peidus ja ootavad oma aega. Küllap juhtub see ka niimoodi inimilmas. Loodetavasti.

Posted on Lisa kommentaar

MÄEHANSU TALU ON AVATUD!

Ka sellel aastal võtab Mäehansu talu Avatud Talude päeval vastu külalisi, sedakorda siis pühapäeval. 19.juulil.

Mäehansu talu on eelkõige lamba- ja kitsekasvatuse talu, seega näitame oma toredaid tegelasi. Kasvatame Eestis ainulaadseid angoora kitsi, kes kasvatavad endale selga suure mohäärvillast kasuka. Meil on kolm sikku: Monte, Hilton ja Herbert, kolm kitse Holly, Gabriella ja Agnes ning kolm talle Hugo, Hubert ja Gena, lisaks terve hulk muid tegelasi. Lammaste hulgast katsume mõned väiksemad ja patsutatavamad teie jaoks välja valida, et oleks mida kallida ja musida.

Kellel on sügavam huvi loomade vastu, siis katsume igal täistunnil alates kella 10 teha põhjalikuma tuuri, kus perenaine räägib kitsedest ja lammastest ning nende kasvatamisest ning mida neist kõike teha saab sabast sarvedeni välja.

Saame käia käsitöötoas, kus on kangasteljed ja palju lõnga, saame proovida teljel kudumist.

Mäehansu on ka metsatalu. Soovijad saavad peremehe juhatusel läbida kilomeetrise metsaraja “Kuidas mets kasvab”, kus on näha tehtud tööd talumetsas aastakümnete jooksul. Retk metsa algab kell 12.

Uues kitslas on üleval väike näitusmüük Mari-Ann Remmeli maalidest ja Eve Sisa vaipadest.

Peretütred on avanud puhveti, kus pakume eelkõige oma talu toodangut, kitsejuustu ja lambaliha, grillime vorsti ja sööme kooki. Saab lihtsalt istuda ja loodust nautida ning olla.

Meilt talu toodangut saab kaasa osta: kitsejuustu, lambalihavorsti, villast- ja mohäärlõnga, vaipu, voodikatteid, pleede, salle, lamba- ja kitsenahku, sokke, kitsepiimaseepi. Maksmine on sularahas.

Posted on Lisa kommentaar

KITSENDUS

Kui sul on üks asi, siis sellega asjatades tekib sinna ümber asjandus. Kui sul on maja, siis seda hallates sa majandad. Kui sul on kits, siis teda pidades tekib su ellu kitsendus. Alguses sa asjatad ühe kitsega, siis majandad kitsekarja ning lõpuks märkad, et kogu elu ongi kitsenenud kitsendusele. Niimoodi on juhtunud meie Mäehansu talus. Sellel suvel ja ainult nüüd kirjutame me selle sõna välja suurte tähtedega

KITSENDUS

Meie vastvalmivas uues kitslas toimub 2. augustil suur uue hoone sisseõnnistamispidu. Kõik on uus, suur ja läikiv. Kitse sõrg pole siledat betoonpõrandat veel puudutanud, veel on närimata seinad ning lõhkumata uksepiidad. Avarasse ruumi on loomasulgude asemel sisse toodud linadega kaetud lauad, seintel ripuvad heinte asemel Mari-Ann Remmeli maalid, lüpsiruumis müriseb lüpsimasina asemel mikser ja huugab pliit. Vaid sel päeval kogu ajaloos saab toimuma pop-up restoran KITSENDUS, kus kõik on kitsest. Menüüs on vaid kitseliha ja kitsejuust, etendus on kitsest, muusikat teevad saksofoniga kitsekarjused Moonaküla Muusikaakadeemiast Peep Pihlak ja Johannes Pihlak.

Restoran avaneb kell 6 pühapäeva õhtul. Sissejuhatava programmina on väike jalutuskäik kitsekoplisse, kus kitsemammid esitlevad end heast ja paremast küljest. Angoorad lehvitavad oma mohäärilokke ja eesti kitsed näitavad, milline on üks korralik udar. Avatud on baar. Kahjuks kitseveini pole leidnud ning läbi tuleb ajada lambaveiniga, aga see on üks tõesti hea vein.

Restorani köögis toimetavad meil noored kokad Triin ja Martin. Menüü on rikkalik. Suur mure ongi, et liiga rikkalik, tuleb teha raskeid valikuid ja osa hõrgutavaid roogi välja jätta.

Külmlaual on toorjuustukreem rukkileivakrõpsul, maksapasteedi amps, kitsejuustu-peedisalat, lihavalik, juustuvalik erinevatelt Eesti kitsefarmidelt, kitsepiimavõi serveerituna kohalike käsitööleibadega.

Praeks on muidugi küpsetatud kitseliha. Suvise kitsetalle liha on õrn ja hõrk, korralikult ahjust läbi, natuke soola ja pipart peale ning hea ta ongi. Meie kokad sellega ei lepi, roogi on mitmeid. Võrdluseks kitsele laiendame menüüd kindlasti ka ühe lambakintsuga. Lisaks grillitud maks ja ribi, kebab, kotletid, mida kõike. Neile, kes liha ei armasta, on pakkuda soojaks roaks praetud kitsejuustu, ikka rohke sooja köögiviljavalikuga ning eripäraste kastmetega. Kastmes on jällegi kasutatud kitsepiima ja kitsepiimast toorjuustu. Kartulipüree valmistamisel kasutame just selleks otstarbeks säilitatud kitse ternespiima. Seekord ei pea seltskond erinevate roogade maitsmiseks igaüks erinevat rooga tellima ning pärast kahvliga naabri taldrikus õngitsema. Road on serveeritud liudadel, kust igaüks saab endale meelepärast ette tõsta.

Desserdiks pakume kitsepiimast toorjuustu kooki. Kui juhtub tulema helde suvi, siis kaste on valmistatud kitseaiast korjatud metsmaasikatest. Kergema valiku eelistajatele on pakkuda kitsepiimajäätist. ja vana head klassikat : piimakokteili maasikatega.

Kergeks joogiks pakume kitsede lemmiku angervaksa õisikutest valmistatud morssi, kangemad joogid saab igaüks osta endale baarist.

Need külalised, kes tulevad kohale vaid Mäehansu kitsjuustuküpsiste pärast, ei pea ka pettuma. Õhtumuusikat saab nautida veini kõrvale juustu ja küpsiseid näkitsedes. Roogade vahele sirutame jalga ning naudime etendust „Kitsemuru” Margus Punase esituses.

Osalemiseks palume broneerida laud meiliaadressil marge@maehansu.ee või telefonil 5113266. Koht ühele maksab 23 eurot. Kuna vajame eelnevalt külaliste täpset arvu, siis palume teha broneeringut kinnitav pangaülekanne hiljemalt 25. Juuliks.

Muide, need laudad ainult tunduvad algul väga suured olevat. Nii kui loomad sisse lased, on kohe kitsas. Karta on, et inimestega on sama lugu:) Nii et , seltsimehed, kiirustage!